"Paris" Hilton

Kuulsin BBC-st, et tuntud seltskonnadaam ja pärija "Paris" Hilton on pääsenud vanglast, kus ta oli pisirikkumiste tõttu.

Mulle kui vasakpoolsele humanistile (ma ei väsi seda kordamast!) on iga inimese vanglast pääsemine rõõmus üllatus, juhul kui see on põhjendatud. Pooldan vangla asemel pigem kogukondlikku hoolt. Ka ajakirjandus kajastas teemat tugevasti. Üleüldine plebeilik arvamus on kahjuks Hiltoni suhtes negatiivne, ollakse tüüdatud või tuntakse kahjurõõmu.

Räägitakse halvustavalt teatud skandaalsest lindist, mis väidetavalt P. Hiltonit degradeerib. (Mõistagi olen ka ise seda linti näinud - uurimise eesmärkidel - ja see oli tõesti skandaalne ning potentsiaalselt kompromiteeriv.) Üldse on paljud väga pahatahtlikud. Mõnel juhul väljendatakse intellektuaalset distantsi teema suhtes, kirtsutatakse nina ja teeseldakse, et teema ei huvita - ja sulgutakse elevandiluust torni. Püherdatakse eitavalt maas nagu väike laps, kätega kõrvu kinni kattes, ja hüütakse: ei, see ei huvita mind! Ometi on see meie kõigi asi, ma mõtlen sümboolselt. Selliseid rahvaliikumisi ei tohi ignoreerida.

Pidupäeva playlist!

Dead Prez - Sellin' Dope
Curtis Mayfield - Freddie's Dead
Kings Of Leon - California Waiting
The Liars - Broken Witch
David Bowie - Blue Jean
Blur - Chemical World
N.W.A. - Fuck The Police
Stone Roses - She Bangs The Drums
Tom Waits - Sea Of Love
Mitchell Brothers - Don't Try This At Home
Queen - Jesus
The Vines - Highly Evolved
Dizzee Rascal - Jezebel
Radiohead - We Suck Young Blood
The Fiery Furnaces - Blueberry Boat
Soft Cell - Tainted Love
Leonard Cohen - Democracy

Laulupidu: liberaalne perspektiiv

See on imeline rahvaühtsus. Ei olekski arvanud, et see nüüdses, justkui "normaalsele" ja igapäevasele rajale asunud Eestis nii populaarne on. 30.000 noorukit, see on hämmastav! Üritus on ka ajaga kohanenud, laulukoore on kogu maailmast ja laulupidu pole enam kitsalt rahvuslik. Kasutatakse ka pop-kultuuri elemente, mis on väga tähtis just noortele. Räppar "Chalice" segab rahvalaulud uusima popmuusikaga.

Käisin isegi lapsepõlves laulupidudel, kusjuures alati ööbisin Lasnamäe õõvastavates "kombinaatkoolides", magamiskotiga.

[J]uba lapsepõlves osalesin algkooli väitlusringis ja "Laulukaruselli" regionaalsetes eelvoorudes, see valmistas mind ette retooriliseks karjääriks. Käisin ka saates "Kaks takti ette", mis oli "Laulukarusselli" täiskasvalikum spin-off . Sain teise koha ja omapärase "Kuldse Maski", mille oli kudunud Jõgeva tantsumemm Eevi Känd.

See kõik oli instrumentaalne minu saamisel raconteur'iks.

26. juuni

Vihkan kassipoegadele omistatavat antropomorfsust fotodel. Ei, ta pole armas, kui ta sinusuurune oleks, murraks ta su silmapilkselt maha!

Vihkan ületamatut [ideoloogilist] lõhet ja mõistmatust vanamuttide ja inditüdrukute vahel, kui viimased käivad esimeste juures kitšilikku nõukogude mööblit küsimas ja pööningult minema tassimas.

Kahetsen, et ootasin Maire Aunaste tagasitulekut Ameerikast kui teatud ilmutust, aga avastasin heureka-elamusega, et olen üles kasvanud. Tema telesaade on veel üks näide mu desakraliseerumisest. Jah. Nägin teda seal laeval, New Yorgis, endal sall kaelas. Vahur Kersna intervjueeris teda. Siis ma veel idealiseerisin teda ja tema potentsiaalset telesaadet, mida maastikule nii oodati. Ka Vahur Kersna oli siis veel talutav, olin vaimustuses, siis ei olnud tal veel seda obsessiooni erinevate brändide suhtes.

Mulle meeldib väga rokkmuusika, ja mu tuttavadki on väitnud eravestlusis et olen "rokenroll läbi ja lõhki". Eriti meeldib mulle Tanel Padar & The Sun, ja Terminaator. Ma ei nõustu nendega, kes peavad The Sun'i suletud koodiga ja tegelikkuses rokkmuusikat naeruvääristavaks bändiks!

On mõnitavalt väidetud, et nende kitarrisoolod "on igasugustest naturaalsetest rokielementidest steriliseeritud", et nad on müünud oma hinge suvetuuridel esinedes, ja et nende tätoveeringud on kitši apoteoos, et nad on irdunud jimmorrisonlikust enesehävitusideaalist. Et nad on andnud kolm tilka verd ja peavad surema. (Ma ise nii radikaalne ei oleks). Pariisis.

Reedene playlist

Tags: namedropping, enda sümboolse kapitali suurendamine.

Jay-Z - Trouble

Charles Mingus - Moanin'

Thom Yorke - Black Swan

Huey Lewis & The News - Hip To Be Square

Billie Holiday - Blue Moon

Strawberry Alarm Clock - Incence And Peppermint

Chamillionaire - Ridin'

Sarah Vaughan - That's All

Nusrat Fateh Ali Khan - Allah Hoo (part 2)

Duke Ellington

Vihkan Noam Chomsky't ja tema väidetavalt petlikku vasakpoolsust. Vihkan, et kõik "kolledžis" meediat õppivad väikesed tüdrukud loevad teda! Vihkan, et kõik Eesti siseministrid olid nõukogude ajal väikelinnade autoritaarsed politseiülemad. Vihkan, et marihuaanat käsitletakse ikka "narkootikumina".
Vihkan digifotokate võidukäiku ja tuhandete päikeseloojangufotode vaatamise ja nende peale õhkamise kohustust. Vihkan neid Ohiost või Marylandist tulnud pakse "vabatahtlikke", kelle nimi on Mark ja kellel on pidevalt seljas t-särk ja lühikesed püksid. Ma ei taha näha su lihavaid sääri! Vihkan tüdrukuid, kes kuulavad emot ja lähevad pärast ülikooli lõpetamist millegipärast Ghanasse. Been there, done that, bought the T-Shirt, next!

Vihkan sataniste, kes kulutavad oma päevad seljakotile grotesksete Bushi karikatuuride ja marihuaanalehekontuuride tikkimisele, selle asemel et selle ajaga näiteks internetis sõjavastast petitsiooni levitada. Vihkan sataniste eo ipso. Vihkan sataniste, kes teevad hõbedase ja ülidünaamilise välimusega digikaameraga (mille nad on saanud oma hästitasustatult töölt veebidisainerina) fotosid, mis näevad välja nagu vaese mehe Nick Cave'i plaadiümbris. Kasva üles, sa ei ela Pink Floydi muusikavideos! Vihkan nende pikki nahkmantleid, mille tõttu pidi vähemalt kaks jõehobu Aafrikas surema.

Vihkan noori anarhiste, kes tsiteerivad hämmastavas koguses ja ebakriitiliselt Kropotkinit, aga žižekist pole kuulnudki.

Vihkan, et konservatiivsed poliitikud on kaaperdanud "mõistlikkuse" kontseptsiooni. Hindan inimestes hoolivust.

Vihkan pop-punk-tibi värdhübriidi, kes kulutab võrdselt aega iluprodseduuridele ja Green Day'le. Nad justkui teevad sohki, saades parima mõlemast maailmast.

Vihkan Tolkieni ja neid väikseid päkapikke, kes ta raamatutes on.

Vihkan "intellektuaale", kes räägivad simulaakrumitest, justkui oleks need reaalsed nagu sammal puu peal. Sinna juurde panevad nad loomulikult pildid maskides inimestega, et sümboliseerida.

Vihkan briti koomikute nüristumist Ameerika turul, et meeldida võimalikult paljudele.

Vihkan Kaplinski raamatute sobivust kingiks absoluutselt igaühele, justkui oleks nad assortiikarbid.

Vihkan, kui noor naisrokkar hüüab ennast "Kessuks", kes oli ju rumal tegelane Robert Vaindlo vastavast raamatust.

Vihkan, et kohutava filmi soundtrackilt võib avastada hiilgava muusikapala.

Avang

Ma arvan, et Jüri Pihlis on vähe sotsiaaldemokraati!

Kujutlen vaimusilmas teda nõukogude ajal väikelinna

politseiprefektina: juba siis olid tal vuntsid. Ma

ei näe teda humanistina par excellence.
Ta on praegu Eesti siseminister. Ta pole üldse nagu

Ken Livingstone, ehkki võiks olla.

Samas on ta palju parem (subjektiivselt) kui Kalle

Laanet, eelmine siseminister. Seegi oli nominaalselt

"liberaal", kuuludes Keskerakonna ridadesse. Samas

on tal raseeritud pea, tal olid kõik juuksed maha

aetud! - tõik, mis tegi Kalle Laaneti sõjaväelase

sarnaseks. Oota nüüd selliselt marihuaana

legaliseerimist!

Vihkan, et Eesti poliitikas pole koherentsust. Ka

meedia on enamasti naeruväärne.