"Paris" Hilton

Kuulsin BBC-st, et tuntud seltskonnadaam ja pärija "Paris" Hilton on pääsenud vanglast, kus ta oli pisirikkumiste tõttu.

Mulle kui vasakpoolsele humanistile (ma ei väsi seda kordamast!) on iga inimese vanglast pääsemine rõõmus üllatus, juhul kui see on põhjendatud. Pooldan vangla asemel pigem kogukondlikku hoolt. Ka ajakirjandus kajastas teemat tugevasti. Üleüldine plebeilik arvamus on kahjuks Hiltoni suhtes negatiivne, ollakse tüüdatud või tuntakse kahjurõõmu.

Räägitakse halvustavalt teatud skandaalsest lindist, mis väidetavalt P. Hiltonit degradeerib. (Mõistagi olen ka ise seda linti näinud - uurimise eesmärkidel - ja see oli tõesti skandaalne ning potentsiaalselt kompromiteeriv.) Üldse on paljud väga pahatahtlikud. Mõnel juhul väljendatakse intellektuaalset distantsi teema suhtes, kirtsutatakse nina ja teeseldakse, et teema ei huvita - ja sulgutakse elevandiluust torni. Püherdatakse eitavalt maas nagu väike laps, kätega kõrvu kinni kattes, ja hüütakse: ei, see ei huvita mind! Ometi on see meie kõigi asi, ma mõtlen sümboolselt. Selliseid rahvaliikumisi ei tohi ignoreerida.