Duke Ellington

Vihkan Noam Chomsky't ja tema väidetavalt petlikku vasakpoolsust. Vihkan, et kõik "kolledžis" meediat õppivad väikesed tüdrukud loevad teda! Vihkan, et kõik Eesti siseministrid olid nõukogude ajal väikelinnade autoritaarsed politseiülemad. Vihkan, et marihuaanat käsitletakse ikka "narkootikumina".
Vihkan digifotokate võidukäiku ja tuhandete päikeseloojangufotode vaatamise ja nende peale õhkamise kohustust. Vihkan neid Ohiost või Marylandist tulnud pakse "vabatahtlikke", kelle nimi on Mark ja kellel on pidevalt seljas t-särk ja lühikesed püksid. Ma ei taha näha su lihavaid sääri! Vihkan tüdrukuid, kes kuulavad emot ja lähevad pärast ülikooli lõpetamist millegipärast Ghanasse. Been there, done that, bought the T-Shirt, next!

Vihkan sataniste, kes kulutavad oma päevad seljakotile grotesksete Bushi karikatuuride ja marihuaanalehekontuuride tikkimisele, selle asemel et selle ajaga näiteks internetis sõjavastast petitsiooni levitada. Vihkan sataniste eo ipso. Vihkan sataniste, kes teevad hõbedase ja ülidünaamilise välimusega digikaameraga (mille nad on saanud oma hästitasustatult töölt veebidisainerina) fotosid, mis näevad välja nagu vaese mehe Nick Cave'i plaadiümbris. Kasva üles, sa ei ela Pink Floydi muusikavideos! Vihkan nende pikki nahkmantleid, mille tõttu pidi vähemalt kaks jõehobu Aafrikas surema.

Vihkan noori anarhiste, kes tsiteerivad hämmastavas koguses ja ebakriitiliselt Kropotkinit, aga žižekist pole kuulnudki.

Vihkan, et konservatiivsed poliitikud on kaaperdanud "mõistlikkuse" kontseptsiooni. Hindan inimestes hoolivust.

Vihkan pop-punk-tibi värdhübriidi, kes kulutab võrdselt aega iluprodseduuridele ja Green Day'le. Nad justkui teevad sohki, saades parima mõlemast maailmast.

Vihkan Tolkieni ja neid väikseid päkapikke, kes ta raamatutes on.

Vihkan "intellektuaale", kes räägivad simulaakrumitest, justkui oleks need reaalsed nagu sammal puu peal. Sinna juurde panevad nad loomulikult pildid maskides inimestega, et sümboliseerida.

Vihkan briti koomikute nüristumist Ameerika turul, et meeldida võimalikult paljudele.

Vihkan Kaplinski raamatute sobivust kingiks absoluutselt igaühele, justkui oleks nad assortiikarbid.

Vihkan, kui noor naisrokkar hüüab ennast "Kessuks", kes oli ju rumal tegelane Robert Vaindlo vastavast raamatust.

Vihkan, et kohutava filmi soundtrackilt võib avastada hiilgava muusikapala.