Loomade kaitsmisest

On kena, et viimasel ajal on hakatud loomade kaitsele rõhku panema. Arvan, et ka koertel ja muudel loomadel võiksid olla suuremad õigused.

See kõik on märk, et Eesti muutub üha läänelikumaks. Mäletan oma lapsepõlve, kui vanaisa oli sunnitud üleliigsed kassipojad tiiki uputama. See oli kurb, aga vältimatu. Siis polnud veel uinutavaid süste ega steriliseerimist. Üleliigsete loomade hukkamine oli paratamatu ja vajalik, sest muidu oleks suur trobikond kasse hakanud hävitama linde ja üldse kuidagi kontrollimatuks muutunud ja võib-olla isegi inimesi ründama hakanud.

Nüüd on - jumal tänatud - loomapidamine institutsionaliseeritud. Inspektorid käivad taludes ja teevad isegi sigadele mingeid süste. Lehmadel on rohkem hingamisruumi.

Kahjuks on Eestis siiski palju kultuuritust loomade suhtes. Tallinnas on palju hulkuvaid koeri, olen neid isegi näinud. Üks väike koer ootas prügikastide juures, endal karv turris ja räsitud. Olin ka ise seal, nõjatusin niisama vastu majaseina. Üks küüniline nooruk kõndis mööda ja lõi seda koera jalaga, nii et see kiiresti põgenes. Nooruk naeris homeeriliselt, ja temaga kaasas olnud tikk-kontsadega neiu naeris ka, alguses veidi kõhklevalt, aga peagi juba ka homeeriliselt. Nooruk oli väga jõulise välimusega ja raseeritud peaga. Tema üsna liibuvale kampsunile oli kirjutatud "Kid Charlemagne". Nad läksid rõkatades ööklubi uksest sisse ja mõlemad rääkisid kõvasti klappidega mobiiltelefonidega.

[...]

Jah, minu kujunemisaastad möödusid üleminekuaja keerises, kui valitses anoomia ja teadmatus tuleviku suhtes. Ehkki olin vaid nelja- või viieaastane, tulistasin registreerimata relvast toki otsa pandud konservipurke. Käisin ka jahil ja lasksin põtru ning rebaseid - jahilubade paradigma oli toona olematu. Usun, et see transitsioonipööris tekitas minu hinge jäädavaid arme. Noore vabariigi represseerivad institutsioonid olid alles verisulis, ja ma kasutasin seda noorusliku õhinaga ära. Tulistasin ka varblasi, kes olid kartulipõllul. Vahel lapselikus vihahoos tulistasin ka niisama valimatult, haarasin väikeste kätega mulda ja needsin jõuetus ahastuses kogu maailma.

Valitseva Zeitgeist'i tõttu olin sunnitud läbima vastavad initsiatsiooniriitused väga noorelt.

Nüüdseks on vesi selginenud ja riigiaparaat töötab meeldivalt. Kauplustes on palju toitu ja tarbekaupu. Hea, et ka korruptsiooni on vähe, võrreldes näiteks Lätiga.