Osalesin lauluvõistlusel

Osalesin Laulukarussellis, ehkki mul oli politseiga probleeme - mingid dividendid jäid deklareerimata, ja rahad kadusid kuhugi. Olin isegi eeluurimise all.

Eelproovides olin väga närvis, kuid hilisemates voorudes närvi nii palju sees polnud. Esitasin žüriile mulje avaldamiseks mingi vodevillisarnase etenduse, olin riietatud suurde karukostüümi, ja mu pea vaatas selle karu koonu alt välja. Moodustasin piruette ja kaasasin spontaanselt ka žürii mu etteastet lõpetavasse rongkäiku.

Saatejuht oli keegi Tanel - liibuva kampsuniga jässakas blond nooruk, kes oma lihavaid näppe alatasa juustesse pühkis, žüriiliikmeid ma ei tundnud. Ta oli väga lahke ja vähendas mu ärevust, pannes käe mu õlale. Ta kampsunil polnud varrukaid. Tal oli müts peas, ehkki seal stuudios oli väga palav. Rääkisime ka poliitikast, meeldiva üllatusena kuulus temagi Reformierakonda.

Mul oli keskendumisraskusi seoses probleemidega isiklikus elus - ebaõnnestunud investeeringud kasiinoärisse, salapärased tehingud Viimsis, hunnik salapärast raha, mille päritolu ma ei mäletanud. Samas meeldis mulle Tallinn väga, elasin isegi läbi niinimetatud Jeruusalemma sündroomi. Suured hooned imponeerisid, seal ehitati järjekordset kõrghoonet. Käisin ka mingis tunnelis, mis oli tänava all. Üks vuntsidega mees müüs mulle seal ühe Hiina amuleti - kulddraakoni, mis oli plastmassist, aga kuldvärviga üle piserdatud.